Laiade jalatsite, paljajalujalatsite ja jalatervise sõnastik

Mida tähendavad sellised mõisted nagu lai varbaosa, zero drop, stack height ja pronatsioon? Ja mis vahe on laial jalatsil ja paljajalujalatsil?

Jalatsite ja jalatervisega seoses kasutatakse palju erinevaid mõisteid ning vahel kasutavad eri jalatsitootjad samu termineid veidi erinevas tähenduses. Selles sõnastikus selgitame kõige tavalisemaid mõisteid lihtsalt ja arusaadavalt.

Widetoesis lähtume eelkõige ühest lihtsast põhimõttest: jalal ja varvastel peab jalatsis olema piisavalt ruumi. Seetõttu keskendume laia ja jalakujulise varbaosaga jalatsitele.

See, kui paks, õhuke, painduv või pehmendatud tald peaks olema, ei ole aga nii ühene. Mõni tunneb end kõige paremini väga õhukese tallaga paljajalujalatsites, teine aga vajab või eelistab rohkem pehmendust.

Meie asutaja Lina Björkskog on füsioterapeut ning meie eesmärk on lähtuda teadmistest jala anatoomia kohta, olemasolevatest teadusuuringutest ja – mis kõige tähtsam – sellest, mis tundub jalatsi kandjale tegelikult mugav.

Seetõttu leiad siit mõisteid nii paljajalujalatsite, tavapäraste jalatsite, jooksujalatsite kui ka jalatervise valdkonnast.

Sisukord

Jalatsid ja sobivus: Varbaosa · Lai varbaosa · Jalakujuline varbaosa · Laiad jalatsid · Paljajalujalatsid · Minimalistlikud jalatsid · Liist · Sobivus · Jala ruumala · Kõrge jalaselg · Jala pikkus · Jala laius · Sisemõõdud · Kasvuvaru ja lisaruum · Jalatsi laius

Tald: Drop · Zero drop · Stack height · Pehmendus · Õhuke tald · Painduv tald · Maapinnatunnetus / ground feel · Toe spring · Rocker-tald · Kannakapp · Jalavõlvi tugi

Jalg: Eesjalg · Keskjalg · Jalavõlv · Hallux · Varvaste hargnemine / toe splay · Lampjalg · Kõrge jalavõlv · Hallux valgus · Hallux rigidus · Rätsepakont · Vasarvarvas · Plantaarfastsia · Plantaarfastsiit · Kannakannus · Metatarsalgia · Mortoni neuroom · Achilleuse kõõlus

Liikumine ja koormus: Pronatsioon · Ülepronatsioon · Supinatsioon · Kõnnitsükkel · Kannale maandumine · Keskjalale maandumine · Eesjalale maandumine · Propriotseptsioon · Jalalihaste jõud · Üleminek paljajalujalatsitele

Jalatsid ja sobivus

Varbaosa

Varbaosa on jalatsi esiosa, kus asuvad varbad.

Varbaosa laius ja kuju määravad, kui palju on varvastel ruumi. Paljud tavapärased jalatsid muutuvad nina suunas kitsamaks, kuigi jalg on sageli kõige laiem just eesjala ja varvaste piirkonnas.

Avaram varbaosa annab varvastele rohkem ruumi ja vähendab nende kokkusurumist jalatsi sees.

Lai varbaosa

Lai varbaosa tähendab, et jalatsi esiosas on varvastele tavapärasest rohkem ruumi.

See ei tähenda tingimata, et kogu jalats peab olema lai. Hästi istuv jalats võib kanna ja keskosa ümber olla suhteliselt tihedalt ümber jala, kuid jätta varvastele samal ajal piisavalt ruumi.

See on oluline erinevus võrreldes paljude tavapäraste jalatsitega, mida müüakse lihtsalt tähistega „Wide” või „Extra Wide”.

Jalakujuline varbaosa

Jalakujuline varbaosa järgib paremini jala loomulikku kuju kui paljude tavapäraste jalatsite kitsenev või terav esiosa.

Tavaliselt ei kitsene jalats tugevalt suure ega väikese varba juures. Selle asemel on varvastel rohkem ruumi loomulikus asendis kõrvuti paiknemiseks.

Jalakujuline varbaosa ei tähenda automaatselt, et tegemist on paljajalujalatsiga.

Laiad jalatsid

Mõiste „laiad jalatsid” võib tähendada erinevaid asju.

Näiteks võib tavapärase jalatsimudeli valmistada laiemal liistul ning müüa seda tähisega „Wide” või „Extra Wide”. Sellisel juhul muutub sageli laiemaks kogu jalats.

Widetoesis keskendume eelkõige jalatsitele, kus on eesjalale ja varvastele piisavalt ruumi, olenemata sellest, kuidas tootja jalatsi laiust nimetab.

Paljajalujalatsid

Paljajalujalatsid on jalatsid, mille eesmärk on võimaldada jalal jalatsi sees suhteliselt vabalt liikuda, kaitstes samal ajal jalga maapinna eest.

Tüüpilised omadused on lai ja jalakujuline varbaosa, õhuke ning painduv tald, madal stack height ja zero drop. Mõte on selles, et jalg saaks liikuda ja toimida võimalikult sarnaselt paljajalu kõndimisele, kuigi jalas on jalatsid. Kui saad paljajalu pikemaid vahemaid kõndida ilma vaevusteta, võivad paljajalujalatsid tunduda sinu jaoks väga loomulikud.

See ei tähenda siiski automaatselt, et paljajalujalatsid on kõigi jaoks parim valik. Mõnele meeldib väga õhukese talla tunne, teine eelistab rohkem pehmendust.

Seetõttu ei ole meie jaoks lai varbaosa paljajalujalatsi sünonüüm. Laia ja jalakujulise varbaosa võib kombineerida ka rohkem pehmendatud tallaga.

Minimalistlikud jalatsid

Minimalistlikud jalatsid on laiem mõiste jalatsite kohta, millel on vähem struktuuri, toestust ja pehmendust kui tavapärastel jalatsitel.

Minimalistlik jalats võib oma omadustelt paikneda klassikalise paljajalujalatsi ja tavalise jalatsi vahel.

Puudub täiesti üheselt määratletud piir, millest alates võib jalatsit nimetada minimalistlikuks.

Liist

Liist on kolmemõõtmeline vorm, mille järgi jalats konstrueeritakse ja valmistatakse.

See mõjutab muu hulgas jalatsi laiust ja kuju, varbaosa, kannaosa ning jalatsi üldist ruumala.

Seetõttu võivad kaks täpselt sama suurusega jalatsit istuda jalas täiesti erinevalt, kui need on valmistatud erinevatel liistudel.

Sobivus

Jalatsi sobivus tähendab palju enamat kui ainult kinganumbrit.

Jala pikkus, laius, kuju, ruumala ja jalaselja kõrgus mõjutavad kõik seda, kuidas jalats jalga istub.

Seetõttu võib sama jalats sobida ühele inimesele suurepäraselt ja teisele halvasti, kuigi mõlemad kannavad tavaliselt sama suurusega jalatseid.

Jala ruumala

Jala ruumala kirjeldab seda, kui palju kolmemõõtmelist ruumi jalg võtab.

Kahel inimesel võib olla täpselt sama jala pikkus ja laius, kuid nad võivad siiski vajada erinevaid jalatseid, sest ühe inimese jalg on kõrgem või suurema ruumalaga.

Seetõttu ei piisa alati ainult jala laiuse mõõtmisest, et hinnata, kas jalats sobib.

Kõrge jalaselg

Kõrge jalaselja puhul on sageli vaja jalatsi ülaosas rohkem ruumi.

Kõrge jalaselg ei ole sama mis kõrge jalavõlv. Need võivad esineda koos, kuid ei pruugi.

Jala pikkus

Jala pikkust mõõdetakse kannast kõige pikema varba otsani.

Suur varvas ei ole kõigil inimestel kõige pikem varvas, seega tuleks mõõta kogu jala pikkust.

Soovitatav on mõõta mõlemat jalga, sest vasaku ja parema jala suuruse väike erinevus on väga tavaline.

Jala laius

Jala laiust mõõdetakse tavaliselt jala kõige laiemast kohast, enamasti eesjala piirkonnas.

Üks laiuse mõõt ei anna siiski kogu pilti. Jalatsi sobivust mõjutavad ka varvaste kuju, jala ruumala ja jalatsi enda kuju.

Sisemõõdud

Sisemõõdud kirjeldavad jalatsi sees olevat ruumi.

See võib tähendada nii sisepikkust kui ka siselaiust.

Jalatsi sisemõõdud peavad olema jalast suuremad, sest jalg vajab kõndimisel lisaruumi ning muutub koormuse all veidi pikemaks ja laiemaks.

Kasvuvaru ja lisaruum

Lapsed vajavad varvaste ette lisaruumi nii jala vabaks liikumiseks kui ka kasvamiseks.

Ka täiskasvanud vajavad varvaste ette veidi lisaruumi. Jalg pikeneb ja muudab koormuse all kuju.

Sobiva lisaruumi suurus sõltub jalatsist, kasutusotstarbest ja inimesest.

Jalatsi laius: D, E, EE, 2E ja 4E

Mõned jalatsitootjad kasutavad jalatsi laiuse märkimiseks tähti või tähtede ja numbrite kombinatsioone.

Näiteks jooksujalatsite puhul kasutatakse erinevate laiuste tähistamiseks sageli märgiseid D, 2E ja 4E.

Probleem seisneb selles, et need süsteemid ei ole eri kaubamärkide vahel täielikult standardiseeritud. Ühe tootja „Wide” võib seetõttu istuda jalas hoopis teisiti kui teise tootja „Wide”.

Tald

Drop / kanna ja päka kõrguste vahe

Drop ehk heel-to-toe drop kirjeldab kõrguste erinevust jalatsi kanna- ja eesjalaosa vahel.

Kui tald on näiteks kanna all 20 mm ja eesjala all 12 mm paksune, on jalatsi drop 8 mm.

Tavapärastel jooksujalatsitel on sageli selgelt eristatav drop, paljajalujalatsitel on see tavaliselt 0 mm. Kõrge kontsaga jalatsitel on drop väga suur.

Zero drop

Zero drop tähendab, et kand ja eesjalg asuvad jalatsis samal kõrgusel.

Jalats võib olla zero drop ja samal ajal paksu tallaga. Zero drop ei tähenda seega automaatselt õhukest talda ega seda, et tegemist on paljajalujalatsiga.

Stack height / talla kogupaksus

Stack height kirjeldab, kui palju materjali jääb jala ja maapinna vahele.

Madala stack height'iga jalatsil on õhem tald. Kõrge stack height'i puhul on jala all rohkem materjali.

Stack height'i ja drop'i ei tohiks omavahel segi ajada. Jalatsil võib näiteks olla 30 mm paksune tald ja samal ajal zero drop.

Pehmendus

Pehmendus tähendab materjale ja konstruktsioone, mis aitavad jala ja maapinna vahel tekkivat koormust summutada ja jaotada.

Sobiv pehmenduse hulk on individuaalne. Olulised on ka kõndimis- või jooksupind ning tegevuse iseloom.

Lai ja jalakujuline jalats ei pea seega olema õhukese tallaga. Paljudele võib laia varbaosa ja mõõduka pehmenduse kombinatsioon väga hästi sobida.

Õhuke tald

Õhuke tald tähendab, et jala ja maapinna vahel on suhteliselt vähe materjali.

See võimaldab maapinda paremini tunnetada ja on paljajalujalatsitele tüüpiline. Mida õhem ja painduvam on tald, seda vabamalt saab jalg liikuda ning seda rohkem peavad jalalihased töötama – sarnaselt paljajalu kõndimisega.

Õhuke tald ei ole aga eeltingimus selleks, et jalatsil oleks hea ja avar varbaosa.

Painduv tald

Painduvat talda saab suhteliselt kergesti painutada ja väänata.

See tähendab, et jalats piirab jala loomulikku liikumist vähem.

Paljajalujalatsid on tavaliselt väga painduvad, samas kui tavapärased jalatsid võivad olla märksa jäigemad.

Maapinnatunnetus / Ground feel

Ground feel ehk maapinnatunnetus kirjeldab lihtsalt seda, kui selgelt tunned jalatsi kaudu maapinda.

Õhuke ja painduv tald annab tavaliselt parema maapinnatunnetuse. Paksem ja rohkem pehmendatud tald vähendab seda.

Toe spring

Toe spring tähendab jalatsi esiosa ülespoole kaarduvat kuju, mille tõttu paiknevad varbad tasasel pinnal seisvas jalatsis eesjalast kõrgemal.

Paljudel tavapärastel jalatsitel on selgelt väljendunud toe spring. See võib hõlbustada jalatsi ettepoole veeremist sammu ajal, kuid pideval kasutamisel võib see hoida varbaid tõstetud asendis ja anda neile vähem võimalust loomulikult liikuda.

Paljajalujalatsitel on toe spring tavaliselt väiksem, sest nende tallad on õhemad ja painduvamad.

Rocker-tald

Rocker-tald on ümara kujuga tald, mis aitab jalatsil sammu ajal ettepoole veereda.

Seda konstruktsiooni kasutatakse sageli paksema ja jäigema tallaga jalatsites.

Selles mõttes on see peaaegu vastand väga õhukese ja painduva paljajalujalatsi põhimõttele. Erinevad konstruktsioonid võivad siiski sobida erinevatele inimestele ja kasutusotstarvetele.

Kannakapp

Kannakapp on jalatsi osa, mis ümbritseb ja stabiliseerib kanda.

See võib olla väga jäik või väga pehme ja painduv.

Paljajalujalatsitel on kannakapp sageli pehme, tavapärastel jalatsitel on kanna ümber tavaliselt rohkem struktuuri.

Jalavõlvi tugi

Jalavõlvi tugi tähendab jalatsis või sisetallas olevat kõrgendatud osa, mis toetab jalavõlvi altpoolt.

Tavapärastel jalatsitel ja ortopeedilistel sisetaldadel võib olla selgelt väljendunud jalavõlvi tugi. Paljajalujalatsitel on seda tavaliselt väga vähe või üldse mitte. Jala koormamisel vajub jalavõlv loomulikult veidi madalamaks ja tõuseb seejärel tagasi. See aitab jalal koormust vastu võtta ja jaotada. Tugev jalavõlvi tugi võib seda loomulikku liikumist piirata ja vähendada jala enda struktuuride töövajadust.

See, kui palju toestust inimene vajab või eelistab, on individuaalne.

Jala anatoomia ja levinud jalaprobleemid

Eesjalg

Eesjalg on jala eesmine osa, kuhu kuuluvad muu hulgas pöialuud ja varbad.

Just selles piirkonnas on tavapärase kujuga jalatsi ja laia varbaosaga jalatsi erinevus sageli kõige selgemini märgatav.

Keskjalg

Keskjalg paikneb eesjala ja kanna vahel.

Inimesel võib näiteks olla lai eesjalg, kuid kitsam keskosa, mis mõjutab seda, millised jalatsid talle hästi sobivad.

Jalavõlv

Jalavõlvid moodustuvad luudest, sidemetest ja lihastest, mis koos annavad jalale stabiilsuse, liikuvuse ja võime koormust taluda. Jalal on kolm peamist võlvi: mediaalne ja lateraalne pikivõlv ning eesmine ristivõlv.

Kõige paremini on tavaliselt nähtav jala siseküljel paiknev mediaalne pikivõlv.

Jalavõlvi kõrgus erineb loomulikult inimeseti.

Hallux

Hallux on suure varba anatoomiline nimetus.

Suur varvas mängib kõndimisel olulist rolli, eriti sammu äratõukefaasis.

Varvaste hargnemine / Toe splay

Toe splay kirjeldab seda, kuidas varbad üksteisest eemale hargnevad.

Lai ja jalakujuline varbaosa annab varvastele loomulikuks hargnemiseks rohkem ruumi kui jalats, mis esiosas tugevalt kitseneb.

Lampjalg

Lampjala puhul on jala pikivõlv madal või vajub koormuse all märgatavalt alla.

See ei ole automaatselt probleem. Paljudel inimestel on madal jalavõlv ilma valu või muude vaevusteta.

Mõnel juhul võib jalavõlv muutuda selgemaks ja stabiilsemaks, kui jalalihased tugevnevad ja suudavad jala struktuure paremini toetada.

Kõrge jalavõlv

Kõrge jalavõlvi puhul on jala pikivõlv tavapärasest kõrgem. Kõrge jalavõlv võib mõnikord olla seotud jala lihaste ja teiste struktuuride suurema jäikusega, mistõttu võib jalg koormuse all olla vähem kohanemisvõimeline.

Nii nagu madal jalavõlv, ei ole ka kõrge jalavõlv iseenesest tingimata probleem.

Hallux valgus

Hallux valgus tähendab, et suur varvas kaldub teiste varvaste poole ning samal ajal muutub suure varba põhiliigese asend.

Selle tulemusel võib jala siseküljele tekkida nähtav muhk ehk kont.

Kitsa või terava varbaosaga jalatsid võivad sellele piirkonnale survet avaldada ja põhjustada ebamugavust. Seetõttu võib avar varbaosa olla hallux valgus'e korral eriti oluline.

Hallux rigidus

Hallux rigidus tähendab suure varba põhiliigese liikuvuse vähenemist, sageli osteoartroosi tõttu.

Kuna suur varvas paindub tavaliselt sammu äratõukefaasis ülespoole, võib liigese jäikus kõndimisel ebamugavust või valu põhjustada. Mõne inimese jaoks võib rohkem pehmendatud ja/või jäigem tald olla mugavam, sest see vähendab suure varba liigese liikumist ja koormust.

Rätsepakont / Tailor's bunion

Rätsepakont ehk bunionette on väikese varba põhiliigese piirkonnas jala välisküljele tekkiv muhk.

See sarnaneb mõnes mõttes hallux valgus'ega, kuid asub jala vastasküljel.

Liiga kitsas jalats võib sellele piirkonnale ebamugavat survet avaldada. Seetõttu võib avar varbaosa olla rätsepakondi korral eriti oluline.

Vasarvarvas

Vasarvarvas tähendab, et üks või mitu väiksemat varvast on ühest või mitmest liigesest kõverdunud.

Selle tõttu võib varvas suruda vastu jalatsi pealset või talda.

Piisava laiuse ja kõrgusega avar varbaosa võib vähendada survet varvastele ning mõnel juhul anda neile rohkem ruumi sirgenemiseks.

Plantaarfastsia

Plantaarfastsia on tugev sidekoeline struktuur, mis kulgeb talla all kannast eesjala suunas.

See aitab toetada jala struktuuri ning mängib olulist rolli kõndimisel ja jooksmisel.

Plantaarfastsiit / plantaarne kannavalu

Plantaarfastsiit on levinud nimetus valu kohta plantaarfastsia kannapoolse kinnituskoha piirkonnas.

Kannavalul võib olla erinevaid põhjuseid ning ravi tuleks kohandada individuaalselt.

Seetõttu ei ole olemas üht kindlat jalatsitüüpi, mis oleks kõigile kannavaluga inimestele automaatselt õige lahendus.

Ägedas faasis võib täiendav pehmendus kanna all aidata koormust vähendada ja vaevusi leevendada. Pikemas perspektiivis võib järk-järgult üles ehitatud jala- ja säärelihaste jõutreening parandada kudede koormustaluvust. Mõne inimese jaoks võivad paljajalujalatsid olla üks võimalus suurendada järk-järgult jala enda tööd, kuid üleminek peaks toimuma aeglaselt ja individuaalselt.

Kannakannus

Kannakannus on kannaluule tekkiv luuline väljakasve, mida võib näha röntgenpildil.

Kannakannus ja kannavalu ei ole sama asi. Kannakannus võib esineda ilma valuta ning kannavalu võib esineda ka ilma kannakannuseta.

Metatarsalgia

Metatarsalgia on üldnimetus eesjala valule, tavaliselt pöialuude peade piirkonnas.

Seega kirjeldab termin pigem valu asukohta kui üht konkreetset diagnoosi.

Mortoni neuroom

Mortoni neuroom tähendab eesjalas paikneva närvi ümber oleva koe ärritust ja paksenemist, kõige sagedamini kolmanda ja neljanda varba vahel.

Kitsad jalatsid võivad suurendada survet eesjalas ja sümptomeid süvendada. Seetõttu võib piisav ruum eesjala piirkonnas olla eriti oluline.

Achilleuse kõõlus

Achilleuse kõõlus on suur kõõlus, mis ühendab säärelihaseid kannaluuga.

Sääre ja Achilleuse kõõluse koormust mõjutavad muu hulgas meie kõnni- ja jooksutehnika ning jalatsi konstruktsioon.

Kui inimene on pikka aega kandnud suure drop'iga jalatseid, võivad säärelihased ja Achilleuse kõõlus olla selle asendiga kohanenud. Üleminek suurema drop'iga jalatsitelt zero drop jalatsitele muudab nende struktuuride koormust ja võib seetõttu vajada järkjärgulist harjumist.

Liikumine ja koormus

Pronatsioon

Pronatsioon on jala loomulik liikumine, mille käigus jalg liigub koormuse all muu hulgas veidi sissepoole.

Kõigil inimestel esineb teatud määral pronatsiooni. Seetõttu ei ole pronatsioon iseenesest viga, mida tuleks tingimata korrigeerida.

Ülepronatsioon

Ülepronatsiooniks nimetatakse olukorda, kus jalg liigub sissepoole rohkem, kui peetakse tavapäraseks. Seda mõistet kasutatakse sageli jalatsi- ja jooksumaailmas, kuid pronatsiooni, jalatsivaliku ja vigastuste vaheline seos on keerulisem, kui varem arvati.

Mõne inimese puhul võib jala ja sääre jõutreening parandada stabiilsust ja liigutuste kontrolli. Tugevamad lihased võivad jalavõlvi paremini toetada ja aidata kontrollida jala sissepoole liikumist. Pronatsioon on siiski sammu loomulik osa ning seda ei pea korrigeerima, kui see ei põhjusta vaevusi.

Supinatsioon

Supinatsioon on pronatsioonile vastupidine liikumine, mille käigus kandub koormus rohkem jala välisküljele.

Jala ja sääre lihaste ning liigeste jõud, liikuvus ja kontroll võivad seda liikumist mõjutada. Nagu pronatsioon, on ka supinatsioon jala loomuliku liikumise osa ega ole iseenesest tingimata probleem.

Kõnnitsükkel

Kõnnitsükkel kirjeldab liikumist alates hetkest, mil üks jalg puudutab maapinda, kuni hetkeni, mil sama jalg puudutab maapinda uuesti.

Tavalise sammu ajal maandub jalg, võtab vastu keharaskuse, keha liigub üle jala ettepoole ning lõpuks toimub äratõuge maapinnast.

Kannale maandumine / Heel strike

Kannale maandumine tähendab, et kand on esimene jala osa, mis maapinda puudutab.

See on kõndimisel tavaline ning esineb ka paljudel jooksjatel.

Keskjalale maandumine / Midfoot strike

Keskjalale maandumisel puudutab jalg maapinda suhteliselt lamedalt, nii et keskjalg ja kand saavad koormuse peaaegu samaaegselt.

Seda mõistet kasutatakse peamiselt jooksutehnikast rääkides.

Eesjalale maandumine / Forefoot strike

Eesjalale maandumisel puudutab eesjalg maapinda enne kanda.

Seda esineb jooksmisel ning eriti kiirema jooksu ja sprindi puhul.

Ei ole olemas üht maandumismustrit, mis oleks automaatselt kõigi jooksjate jaoks parim. Eesjalale maandumist esineb siiski sageli jooksjatel, kes pööravad palju tähelepanu jooksutehnikale.

Propriotseptsioon

Propriotseptsioon on keha võime tajuda kehaosade asendit ja liikumist ilma neid vaatamata.

Närvisüsteem saab pidevalt infot muu hulgas lihastest, liigestest ja nahast.

Õhem tald võimaldab maapinda paremini tunnetada ja võib muuta sind teadlikumaks jalgadest ning nende kontaktist maapinnaga. Propriotseptsioon on siiski palju laiem bioloogiline süsteem kui ainult jala ja maapinna vaheline kontakt.

Jalalihaste jõud

Jalas on palju väikeseid lihaseid ning lisaks töötab jalg koos sääre suuremate lihastega.

Nagu teistegi kehalihaste puhul, võivad nende jõud ja koormustaluvus muutuda sõltuvalt sellest, kuidas neid kasutatakse ja treenitakse.

Jalatsid on üks paljudest teguritest, mis mõjutavad seda, kuidas jalgu koormatakse.

Üleminek paljajalujalatsitele

Kui oled pikka aega kandnud tavapäraseid rohke pehmenduse ja suurema drop'iga jalatseid, võib üleminek paljajalujalatsitele olla üsna suur muutus.

Lihased, kõõlused ja muud koed saavad teistsuguse koormuse. Seetõttu on mõistlik paljajalujalatsitega harjuda järk-järgult, mitte vahetada kohe kõik kõnni- ja jooksutrennid väga õhukeste zero drop jalatsite vastu.

Ülemineku sobiv kiirus on inimeseti erinev.

Lai varbaosa või paljajalujalats – kumba valida?

See on võib-olla kogu sõnastiku kõige olulisem erinevus:

Laia varbaosaga jalats ei pea olema paljajalujalats.

Paljajalujalats ühendab tavaliselt laia ja jalakujulise varbaosa õhukese talla, suure painduvuse ja zero drop konstruktsiooniga.

Samas on täiesti võimalik valmistada jalats, millel on lai ja jalakujuline varbaosa, zero või madal drop ning märksa rohkem pehmendust.

Paljude inimeste jaoks on varbaosa kõige olulisem lähtepunkt. Varvastel peaks olema piisavalt ruumi ning jalats ei tohiks neid kokku suruda. Seejärel saab valida talla paksuse, pehmenduse, painduvuse ja drop'i selle järgi, mis tundub enda kehale ja konkreetse tegevuse puhul hea ning toimiv.

Mõnele meeldib väga õhukese paljajalujalatsi tunne. Teine soovib laia varbaosa, kuid märksa rohkem pehmendust, kui ta veedab terve päeva asfaldil või muul kõval pinnal. Paljud kasutavad erinevates olukordades erinevaid jalatseid.

Ei pea olema üht jalatsitüüpi, mis oleks kõigi inimeste ja kõigi olukordade jaoks „õige”.

Seetõttu leiad Widetoesist nii klassikalisi paljajalujalatseid kui ka rohkem pehmendatud, laia ja jalakujulise varbaosaga jalatseid. Neid ühendab eelkõige üks asi: jalal – ja eriti varvastel – peab olema piisavalt ruumi.